Olen avastanud ühe heatuju triki - pane seelik selga. Nimelt kummutas see trikk ümber minu veendumuse, et tähelepanu saamiseks pead olema blond, siresäärne ja sihvakas. Ei. Piisab ainult veidi lühemat seelikut ja voila! Oledki jälle ladinas ja ujud pilkudemeres.Muidugi, minu puhul on väljaskäimine natuke raskemaks muutunud. Juba enne sisenemist on vaja visata üks pikk uuriv Sherlocki pilk leidmaks vähimatki kahtlast tegelast, kes võiks olla meie patsient.
Teiseks, sa ei saa kellelegi öelda, et sinu nime ette käib lühend dr. Seda eelarvamusest, et arstid ei ole inimesed....
Näiteks:
*väike tüdruk küsib "Arstitädi, kas sina ka sööd?"
*matusel torisetakse "ise on arst ja sureb ära"
*peol normees: "Tead, tegelikult oled sina palju ilusam kui su sõbranna, nii tark ja kavalate silmadega... aga sa oled ju arst!"
*tuttav, kes on ühtlasi ka patsient: "Minu perearst ja joob viina?!?"
Just sellepärast peab vahel olema hoopis koristaja või postiljon... aga ka sellest näritakse läbi ja öeldakse et sa oled liiga intelligentne.
Nojah, ema ju ütles ammu, et võõraste onudega ei tohi rääkida... ju tal vist oli õigus.
Mis puutub veel minu uude sõpra seelikusse/kleiti, siis meie ülipeen glamuuriõhtu Lillega algas sellest, et nii möödaminnes poogiti meile veel üks elukutse külge. Istusime oma lühikeste kleitide, ülipeente sukkade ja saabastega taksosse ja palusime end viia Vabaduse platsi. Väljudes olime üliviisakad oma taksojuhi vastu, kes eesti keelt küll veidi kangelt rääkis, aga muidu oli äärmiselt armas. Tänasime ja soovisime "Jõudu tööle!" ja armas taksojuht vastas koheselt: "Aitäh! Teile ka!" Hämmingus vaatasime mitu minutit teineteisele otsa ega suutnud otsustada, kas peaks nüüd hoopis suunda muutma ja sinna Tatari tänava poole minema, või jääme vana plaani juurde ja lähme ikkagi Privesse peole.
No tegelikult me ei lasknud sellel ennast siiski väga häirida, sest tegelikult oli see siiski ülimalt armas onu ja ju ta tahtis meile lihtsalt midagi head soovida.
Niisiis tegime hoopis tiiru Tallinna kõige ekstravagantsematele kohtadele, alustades Stereo loungeist, kus me tänu oma ilusatele silmadele või lühikestele kleitidele saime baari-poisi päest kohe mitu tasuta kokteili, kuigi ette oli nähtud ainult üks igale külastajale.
Siis tõdesime, et Apple Martini näeb küll superglämm välja oma imepeenes klaasis, aga meie endi barmani talent teeb sellele joogile iga kell silmad ette.
Miskipärast viis meie tee meid ka Nokusse, Valli baari ja Levikasse - kõik kolm kohta, kus me olime vaieldamatult ainsad seelikutes olendid...
Aga tüdrukud, ma ütlen: "Kleidid ruulivad!"
