Ojochal/Playa Tortuga

Vahepeal käisin Eestis. S.t. eestlaste kommuunis Costa Rical. Nimelt on siin olemas eestlaste hotell. Olen ammu olnud uudishimulik, mida need eestlased siis seal teevad...
Võtsin Randalli kaasa ja selgus, et ta sai ainukeseks tico-ks või siis ütleme nii, ainsaks mitte-eestlaseks selles hotellis. Ekslesime Dominicalis ringi, kust meid peale korjati. Enne käisime suurte silmadega ringi ja otsisime eestlasi taga. Ega see väga raske ei saa ju olla - otsid valgeid inimesi, kes ei paista gringod. Ometigi lasin ma oma lühinägelikel silmadel Hotell Adelante valge kaubiku märkamata jätta. Sest teate, seal olid KÕIK autod valged ja kaubikud.

Adelante on väga armas koht. Soovitan soojalt. Ainult et minu jaoks, kes ma eestlaslikult väldin kõiki teisi eurooplasi sellel mandril - tahtes olla võimalikult tiquisias... ütleme nii et oli naljakas olla Eestis. Vaene Randall ei saanud ka sõnagi aru. Aga ma hoiatasin teda - ise ta kurtis, et ei ole mind kunagi kuulnud eesti keeles rääkimas. Säh sulle siis! :P

Sealne rand on paradiis! Mitte ühtegi inimhinge rannal, ainult üks vähekene suur madu kividel peesitamas. No ma ei või, kas temale siis ei ole räägitud, et keskpäeval ei tohi päikest võtta? Mis sest, et ma seda ise ka tegin ja nüüdseks olen ise madu-naine, kes nahka maha ajab, aga mina ju võin, ma olen meditsiini haridusega... Ja pealegi, muul ajal ju sajab ja ma ei saa tagasi tulla nii valgena nagu läksin - muidu arvavad veel, et käisin põhja poolusel jääkarudega diplomaatilisi sõprussuhteid loomas. Aga mina endiselt eelistan laisikuid... Ühel päeval ma veel adopteerin mõne oma aeda rippuma, ma ütlen!

Õhtuti sai hotellis chillida, võrkkiiges Kivirähku lugeda ning kes tahtis, sai ka pokkerit mängida ja hea tahtmise juures ka tantsida (sest me jõudsime valedel päevadel, reedeti pidavat seal üle küla peod olema). Toad olid armsad ja Randall pidi ennast hoolega vaos hoidma, et palmi lehe sisse keeratud kaera-seepi mitte nahka pista. Menüüd olid samuti palmi lehte keeratud ja igal pool oli väikest kunstikätt tunda. Ehk siis, tõesti, 10 punkti Estonia!

¡Salsa!

Nüüd olen ohvitsiaalselt jóudnud Costa Ricale. See, et ma päkapikumaal paar tirelit tantsida sain, see ei lähe arvesse. Aga eile käisin endise belgia vabatahtliku ja tema neiuga, kes samuti sattusid samaks ajaks Costa Ricale, ning Vinicioga Gastro´s baari. Ehk siis puhas salsa-merengue-bachata-reggaeton! Puhas tants! Ses suhtes ka, welcome to Costa Rica, et kóik teised 10 inimest, kes lubasid tulla, miskipärast ei ilmunud kohale...
Aga ütleme nii, et ruulisime tantsupórandal ja jóudsin taas järeldusele, et tants on maailma parim trenn. Salsa!

Monteverde

Móeldud, tehtud. Ei oota enam teiste järgi. Niisiis pakkisin teisipäeval oma asjad, et kolmapäeval varahommikul Monteverdesse minna. Ega ma täpselt ei teadnud, mis seal peale hakata, aga eelmine kord olin ju móelnud omale 3 kinnisidee kohta, kuhu kindlasti minema pean - Chirripo, Tortuguero ja Monteverde. Nendest jóudsin täpselt nii paljudesse, et kóik jäi tegemata. Selle eest jóudsin muidugi igale poole mujale toredatesse kohtadesse. Aga otsustasin sel korral osad asjad heaks teha. Terve aasta salsa-tunde ma vótta ei saa ja surfamine on ka kahtlane, niisiis... Monteverde. Kuna Chirripo jaoks peab ka kuu aega ette reserveerima...

Istun Monteverde bussis, mis väänleb mööda ülikitsaid mägiteid üles ja ma siiamaani imestan, kuidas ta teisest vastutulevast bussist mööda mahtus, aga juu siis on tal tiivad. Muud lahendust ma ei leia.
Bussist maha astudes hangin endale kähku järgmiseks päevaks tegevust rippsildade näol, mis üle vihmametsa viivad, ning mina, liblika-neiu, ei saa ka ilma liblika-farmita. Majutuse leian ka väga lihtsalt ja väga odavalt. Mul on lausa privaat-vannituba, kust tuleb üli-ime-kombel ka SOOJA vett! Receptionist hakatakse mulle kohe ka canopy-tuuri pähe määrima, aga kuna ma juba Arenalil seda 2 korda teinud, siis hobu-retk vihmamägedes tundub palju ahvatlevam. Ja móne tunni pärast istungi autos, mille juht selgitab, et olen selle tuuri ainuke. Aga mis seal ikka, ongi toredam! Päris üksi mind ikka ei lastud... Jalutame vaikselt läbi udu, ajame möödaminnes lehmakarju taga ja varsti oleme vihmast läbimärjad. Vaatan oma punase keebi kapuutsi alt kogu seda müstikat, mille seest ma ennast leidsin ja kirun saatust, et vihm otsustas natuke ka mu fotokat niisutada... selavii...

Jóuan märja, väsinu ja ónnelikuna koju, kuid ei suuda mööda lasta fakti, et läheduses on kuulda salsa-takte. Istun rahumeeli ja kóigutan jalga kuni mind tantsima kutsutakse. Vaene mees. Mina ju istusin. Aga temal ei olnud kontsasid all (mitte, et mul oleks olnud, aga siinses kliimas oleks kontsadel eiffeli torn liig, mis liig)... Ütleme siis nii, et:
päkapikula
on üks imetore maa,
kuid ärge sinna tikkuge,
see maa on päkapikkude...

Rippsillad olid väikesed mu jaoks, mis sest et rippusid teised 60-80 meetri kórgusel ja olid piisavalt pikad. Mina kulgesin rahumeeli neist läbi ja kogusin hulganisti teadmisi liblikate elu kohta. Sain kohe targaks! Ja üks morpho ehk siis sinine suuuur lipelgas ajas mind pidevalt taga :)

Ütleme nii, et raha kulub selles kohas palju. Ilus on. Ja vihmaga väga müstiline ja märg. Muidu on väga tore.

Ta väriseb siiski

Eile oli jälle San Jose päev. Ehk siis, kohvitamised üksteise otsas. Uurisin sóbrantsiga, et kuidas saaks Corcovado Rahvusparki minna, mis on minu plaan nr 1 olnud algusest peale. Ja selgus, et sinna oleks pidanud 30 päeva enne registreeruma. Corcovadot peetakse Costa Rica kopsudeks, sest sealne loodus on täiesti rikkumata ning IMELINE. Aga paistab et nii imeline ja puutumatu, et sinna ei lasta kohe mitte kedagi, vähemalt mitte turiste, kes tahaksid siinolles endale sissepääsu vóimalust hankida. Tuleb siis minna plaan B peale üle. Paistab, mis see plaan B siis lópuks on :D

Óhtul-óhtul läksime tsikkidega pinakolaadat limpsima ja järsku tunnen, et mu tool nagu kóigub natuke - nagu keegi oleks toolijalgadest haaranud ja kóigutab mind. Natukese aja pärast sain aru, et ka valgustused kóiguvad nagu merelaine taktis. Wohoo! Minu esimene maavärin, mida ma nagu äktsualli tunnen! Seekord on siis ristike kirjas. Enam ei ole vaja maal väriseda. Olgu rahulikult paigal. Aga päris tore oli, kui ta natuke väristas.