Kõik teed viivad Rooma

Ühel ilusal neljapäevasel päeval tervitas Rooma meid kogu oma aupaistes. Räägitakse, et kostariikalasi ei tasu uskuda - õnneks või õnnetuseks kehtib see ka itaalia ilmaennustajate kohta. Ehk siis, nemad lubasid lausvihma kogu nädalavahetuseks - meie saime aga puhast päikest ja rõõmu! See võis muidugi tuleneda ka sellest, et Lill ja Dario meeleheitlikult puhusid vihmapilve Milaano suunas, kuid kogemata kombel suunasid selle hoopis lõunasse. Hea ilma pakkisime me muidugi hoolsalt kohvriga kaasa, osa jätsime roomlastele ka, ega me kitsid ei ole.

Saime peaaegu 3 päeva ilusat Roomat ja itaalia päikest nautida. Vatikan asus samal kohal, kus ennegi. Jäätis oli endiselt hea ning croissandid (või cornettod itaalia keeli) viisid keele alla. Suvistes värvides Rooma on muidugi tuhat korda etem, juba sellepärast, et siis on/oli vähem pooleliolevaid renoveerimistöid.

Rootsimaal oli vahepeal keegi valge vaiba maha pannud ja ikka hullult külm on siin, peaks mainima!

Ja üldse, stigatzi! :)

Paast

Nii. Nüüd on jõulud läbi ja suuremad söömingud möödas. Just seetõttu otsustasimegi alustada lihapaastu. Alguse sai see sellest, et 7 kilo liha tuli meile poest külla. Sest no kuidas sa jätad need tibu-linnukesed üksi poodi, kui nad peaaegu tasuta sulle kaasa antakse. Taimetoit on out! Sel aastal kuulutame välja lihapaastu.

Fancy a pint?

Käisime eile õues. Otsustasime oma ainsate kohalike välismaa sõpradega välja minna ja kolasime kohalikes pubides. Kuna üks meist oli inglane, siis tähendas see loomulikult palju-palju õlut. Meie, kes me aeg-ajalt endiselt endale valetame, et me õlut ei joo - aga samas pidime ometi Eestist lahkudes täiendama oma baarikapi varusid väikse Baltika õluga. Nojah, ühesõnaga oli meil raskusi brittide tempoga kaasas püsida, aga pidasime vapralt lõpuni vastu.

Plaan oli teha pub-crawlingut, mis tegelikult tähendas seda, et istusime ühes kohas. Siis vaatasime mitmest uksest sisse. Minu jaoks oli enamasti juba hirmuäratav see, et baari ukse taga oli 2-3 külmunud ninaga turvameest (esimeses kohas mõtlesin, et peaks poistele teed viima, mis nad seal külmetavad). Nad olid enamasti üllatavalt sõbralikud - isegi raha ei tahtnud. Teistes kohtades oli petukat tehtud - ei olnud turvameh uksel, aga uksest sisse minnes taheti baari minekuks ikkagi raha. Oleks siis, et sees on mingi kontsert või asi, siis oleks ju kõik õige. Aga ei, meie leidsime lõpuks zavoodi või levika moodi koha, kus tüdrukud laulsid ja mängisid viiulit ja kitarri - ja meie istusime otse nende lauda. Väga sõbralikud laulikud olid nad - andsid meile väikse baari-vihje... googeldamise järgi, mida ma siin hetk tagasi tegin, sain juba aru, et oleme leidnud oma uue lemmiku koha. Armastus esimesest silmapilgust, kuigi ma ei ole veel kohta näinudki.

Gott Nytt Ar!

Eelmisel aastal kui mina talveunne läksin, oli maa täiesti must. Selleks aastaks oli paks lumi meie postkasti ära ummistanud. Niiet see aasta on siis lumeaasta. Palju õnne! :)
Mingi trakats tegutseb juba maja taga, üldse magada ei lase. Õnneks tegutseb ta selle nimel ka, et meie armas väike Auris saaks tuhatnelja kimada igale poole, kuhu vaja.
Head Uut Aastat!