Ravimfirmadest ja nodist

Rootsis olen avastanud ühe äärmiselt toreda fenomeni. Mina, kes ma vanamoeliselt endale endiselt raamatuid raamaturiiulisse tolmu koguma armastan osta ja siis iga kord kolides kirun, et kes see loll nii palju raamatuid kogunud on. Ehk siis. Siinsed ravimifirmad ei ole spetsialiseerunud kõiksugu mõttetu nodi peale, alustades hiiremattidest ja lõpetades sokiviinast, nagu Eestis. Ei! Siin toovad nad raamatuid. Ja mitte lihtsalt ravimfirma endi väljaantud raamatuid, vaid lausa neid päris-raamatuid, mis sa mõni aeg tagasi oled raamatupoe riiulite taga ihaldavalt piidelnud. Mitte, et keegi kunagi jõuaks kõiki neid läbi lugeda, aga nii tore on, kui nad olemas on!

Pakkima?

Eestist tagasi jõudmine on tekitanud mingisuguse arusaama, et tegelikult vist tõesti peaks hakkama reisi peale mõtlema. Kõik küsivad, kas asjad on pakitud, ometi teades, et mul on ju tervelt 2 nädalat veel aega!

Mind on kõrgemate inimeste poolt hoiatatud, et Tansaanias tuleb viisakalt riietuda. Olen ju ikkagi doktor. Vaadates oma kleitide arsenali, olen aru saanud, et siiani olen ma pidevalt äärmiselt ebasündsalt riietunud. Nimelt on kõik minu kleidid liiga lühikesed. Poodides ringi käies on aga kaks varianti: maxikleidid, mille sabadele on natukene liiga lihtne komistada kui sa parasjagu pead lõvi eest ära jooksma; või minikleidid. Ükskord ma nägin ühe eesti naise seljas täpselt sellist kleiti, mida vaja - ilus, värviline ja üle põlve! Kahjuks oli ta selleks ajaks juba liiga kaugel üle tee, et teda kleidist välja tõsta. Niiet sellest kleidist jäin ma ka ilma. Kui nii võtta, siis ei olegi nagu midagi pakkida...

Sääsevõrk on olemas, isegi sääsevastased riided, mis on life-long sääsetõrjevahendiga töödeldud ja peaksid olema loodud safari jaoks. Senised katsetused näiavad, et nendele riietele maanduvatele porikärbestele mõjub see aine surmavalt, kuid sääsed jätkavad rõõmsalt oma söögikorda. Olles varem korduvalt itsitanud oma tuttavate üle, kes väidavad surmkindlalt, et välismaal on need erilised putukad: moskiitod. Ehk siis, moskiito on tegelikult tuletus inglise keelest ja tähendab lihtlabast sääske. Arvestades eesti sääskede lembelisust minu sääsetõrje-riiete vastu, hakkan oma sõnades kahtlema. Äkki need riided on tõesti ainult moskiitovastased, kuid jätab eesti sääsed täiesti külmaks. Iial ei või neid asju teada ju.

Järgmiseks ootab mind ees külastuskäik apteeki. Vaja on kastitäis meditsiinitöötaja kindaid ja käte desinfitseerimisvahendit. Selliseid luks-asju ei pidavat kohapeal olema. Meditsiinitöötajana ei ole ma reisides kunagi mingit apteeki kaasa võtnud, kuid niimoodi tekib tahes-tahtmata dilemma, kas peaks ka apteegi siit tühjaks ostma - juhuks, KUI läheb vaja. Tahaks loota, et vähemalt hambapastat kohapealt saab. Kuidas muidu neil seal nii valged hambad on...

Suvi

Suvi on nigu nihuti läinud. Paar päikselist päevagi on olnud ja 1 korra olen jõudnud Peipsisse ujumagi! Paari nädala pärast hakkab aga minu isiklik suvi aafrikas, päikse ja pillerkaariga. Vaktsiinid, nii süsti kui tableti kujul on kätte saadud, malaaria tabletid ootavad oma järge. Eks siis näis, kas järgnevad 3 kuud mööduvad õudusunenägude saatel (tablettide kõrvaltoime).

Tomatid on meie äraolekul ilusti pikaks sirgunud, niiet meie rõdul on tänaseks tomatimets. Kui väga hästi läheb, siis saab Aafrikasse teemoonaks paar oma aia tomatit taskusse pista. Niiet, kui inimesi enam ravida ei ole, siis saab aiandusega tegeleda küll. Kardula paneme ka sinna tomati kõrvale maha ja lehm mahub vannituppa ka ära. Võib korilaseks hakata küll.