Minu esimene kevadpäev. Juba oleks võinud metsa all toomingalõhna otsimas käia. Aga ei - laupäeval otsustas mu kraadiklaas ka pärast Coldrexi joomist näidata mulle 37,6. Nujah. Midagi uut minu jaoks - sest terve päeva olin audis, voodis teki all, magasin. Aga kõige uudsem oli see tunne öösel, et nii paha on olla, et magada ei saa. Ja ma oleksin võinud kihla vedada, et mu kraadiklaas valetab - sest nii halb ei saa olla kui on ainult 37,6.
Järgmine päev oli juba nagu enam-vähem. Ülejärgmine päev tegin ARK teooriaeksamile säru. Ühtuks oli juba nagu natuke kummaline. Ja täna istun ma jälle voodis peavalu ja minipalavikuga. Teate kui vastik on haige olla - eriti kui nagu ei olegi midagi viga. Kurk ei valuta, nohu ei ole, köha ei ole, kõhuviirus ka ei ole. No mis pagan ta siis on?!
teisipäev, 28. aprill 2009
reede, 17. aprill 2009
Minu "Pura Vida"
Ma ei tea kuidas teiega, aga minul on küll kevad südames. Täna läks küll päike pilve taha peitu jälle, aga küll me ta konksuga tagasi tõmbame ja kinni ankurdame!
Eniveis, mu ühel aknal õitseb täiuslik orhideepuhmas, teisel aknal leiab elavat tõestust see, et ega see käbi ikka kännust kaugele ei kuku. - ehk siis maitsetaimepotid. Ega siis need tomatid ja paprikadki kaugel ole, järgmisel aastal võibolla on terve kasvuhoone mul siin (ärge öelge, et see on vananemise tunnus, sest ma endiselt olen igavesti 25 ju! onju?)
Muidu on mul viimased 2 nädalat läinud nagu lennates. Siuke tunne oleks, nagu oleks puhkus olnud või miskit. See ei tähenda muidugi seda, et ma ei oleks iga hommik padjanäoga tõusnud ja tööl käinud. Sest millegipärast annab kellakeeramine mulle ikka tunda ega lase magada. Lisaks sellele oli vaja vabal ajal välismaalasele giidi mängida ja minu vaba aeg on see, mis tööst üle jääb, ehk siis seanss algab kella 6-paiku... Viimase 2 nädala jooksul on iga päev olnud hoopis eri näoga - kord viib mu tee ooperisse, kord Vilusisse, kord Lohusallu, möödaminnes ka Tartusse, vahel toovad tuuled aga hoopis sõberid külla ja vahel saab lihtsalt mitu õhtut järjest saunas mõnuleda ja nii ongi - solo good! Nüüd on mu külmkapis terve hunnik gallo pintot ja uskuge või mitte - ka see on solo good! Mis sest, et ma terve üle-eelmise aasta 3 korda päevas ube ja riisi sõin ja sellest pehmelt öeldes ära tüdinesin... siis nüüd on see puhas nostalgia ja puhas rõõm on külmkapist leida väikese mälestuse.
Ja veel tähendab see seda, et kokkamise arvelt jääb vaba aega trennis käia. Sest paraku on mulle ka teine vanainimesehaigus külge hakanud - seljavalu. See tuletab tahtmatult meelde Väike-Ameerika tänava (või oli see suur või keskmine ameerika, kes seda nüüd siis mäletab) poissmeestekorteri tunnuslaulu: "Reuma on mul kontides..." Ameerikapoisid ikka teavad, millest ma räägin ;)
Nojah, nii ma siis otsustasin vanaduse eest peitu pugeda ja unustada oma salsad sinna alumisele riiulile vahelduseks ja tegeleda õige spordiga - jooga, pilates ja ujumine, väikses aeroobika garneeringuga. Täna siis läksin suure õhinaga - tagasi tulin hullu allergilise nohu moodi asjaga. Kas tõesti on mul spordi vastu allergia?!? Tohotonti! Pole hullu, väike zyrtec sportides keele alla ja andku aga minna!
Siss... vahepeal olen võitmas võitlust kurjami autokooliga. Õigemini, level 1 on juba läbi - autokool. Nüüd on vaja veel master-kurjami, ARKga, lõppstaadiumi võitlus võita...
Veidi pilte ka vahelduseks...
Jah, see ongi maailmanaba!
Eniveis, mu ühel aknal õitseb täiuslik orhideepuhmas, teisel aknal leiab elavat tõestust see, et ega see käbi ikka kännust kaugele ei kuku. - ehk siis maitsetaimepotid. Ega siis need tomatid ja paprikadki kaugel ole, järgmisel aastal võibolla on terve kasvuhoone mul siin (ärge öelge, et see on vananemise tunnus, sest ma endiselt olen igavesti 25 ju! onju?)
Muidu on mul viimased 2 nädalat läinud nagu lennates. Siuke tunne oleks, nagu oleks puhkus olnud või miskit. See ei tähenda muidugi seda, et ma ei oleks iga hommik padjanäoga tõusnud ja tööl käinud. Sest millegipärast annab kellakeeramine mulle ikka tunda ega lase magada. Lisaks sellele oli vaja vabal ajal välismaalasele giidi mängida ja minu vaba aeg on see, mis tööst üle jääb, ehk siis seanss algab kella 6-paiku... Viimase 2 nädala jooksul on iga päev olnud hoopis eri näoga - kord viib mu tee ooperisse, kord Vilusisse, kord Lohusallu, möödaminnes ka Tartusse, vahel toovad tuuled aga hoopis sõberid külla ja vahel saab lihtsalt mitu õhtut järjest saunas mõnuleda ja nii ongi - solo good! Nüüd on mu külmkapis terve hunnik gallo pintot ja uskuge või mitte - ka see on solo good! Mis sest, et ma terve üle-eelmise aasta 3 korda päevas ube ja riisi sõin ja sellest pehmelt öeldes ära tüdinesin... siis nüüd on see puhas nostalgia ja puhas rõõm on külmkapist leida väikese mälestuse.
Ja veel tähendab see seda, et kokkamise arvelt jääb vaba aega trennis käia. Sest paraku on mulle ka teine vanainimesehaigus külge hakanud - seljavalu. See tuletab tahtmatult meelde Väike-Ameerika tänava (või oli see suur või keskmine ameerika, kes seda nüüd siis mäletab) poissmeestekorteri tunnuslaulu: "Reuma on mul kontides..." Ameerikapoisid ikka teavad, millest ma räägin ;)
Nojah, nii ma siis otsustasin vanaduse eest peitu pugeda ja unustada oma salsad sinna alumisele riiulile vahelduseks ja tegeleda õige spordiga - jooga, pilates ja ujumine, väikses aeroobika garneeringuga. Täna siis läksin suure õhinaga - tagasi tulin hullu allergilise nohu moodi asjaga. Kas tõesti on mul spordi vastu allergia?!? Tohotonti! Pole hullu, väike zyrtec sportides keele alla ja andku aga minna!
Siss... vahepeal olen võitmas võitlust kurjami autokooliga. Õigemini, level 1 on juba läbi - autokool. Nüüd on vaja veel master-kurjami, ARKga, lõppstaadiumi võitlus võita...
Veidi pilte ka vahelduseks...
Jah, see ongi maailmanaba!
Peaaegu nagu Montezuma Costa Rical? Mmmmm... seal vist oli siiski natuke soojem
Costa Rica küsiin: Gallo Pinto, Huevos picados (no... munapuder noh) ja Tortillas de queso (juustu-tortijad)... ja veinist ei pääse ju üle ega ümber (kuigi seal seda küll väga ei antud)
Costa Rica küsiin: Gallo Pinto, Huevos picados (no... munapuder noh) ja Tortillas de queso (juustu-tortijad)... ja veinist ei pääse ju üle ega ümber (kuigi seal seda küll väga ei antud)kolmapäev, 8. aprill 2009
Nojah. Roheline jakk vahetus pruuni mantli vastu ja aknast välja vaadates on sama paks udu nagu Volcan Poasi juures - s.t. ei näe kohe midagi läbi udu. So it goes.
Muidu? Muidu on kõik tore. Kui välja arvata see, et miskipärast on minu sisemise kella patareid liiga töökorras ja peas hakkab ka nädalavahetustel kell 6:40 äratuskell helisema ja magada ei lase. Niimoodi saabki iga öö stabiilselt 5-6 tundi magada, sest ega ma varem magama minna ei saa sellegipoolest. Aga vähemalt võin ma omale lubada seda luksust olla väsinud kui töölt koju tulen - sest kodus on minu töö ainult jalad lakke visata ja lasta ennast teenindada. Peaks vist palkama omale mõne koduabilise, sest muidu harjun luks-eluga ära, et koristama ja süüa tegema ei pea, sest kõik tehakse minu eest ära. Nõudepesumasinastki ei tunne enam nii puudust.
Muidu? Muidu on kõik tore. Kui välja arvata see, et miskipärast on minu sisemise kella patareid liiga töökorras ja peas hakkab ka nädalavahetustel kell 6:40 äratuskell helisema ja magada ei lase. Niimoodi saabki iga öö stabiilselt 5-6 tundi magada, sest ega ma varem magama minna ei saa sellegipoolest. Aga vähemalt võin ma omale lubada seda luksust olla väsinud kui töölt koju tulen - sest kodus on minu töö ainult jalad lakke visata ja lasta ennast teenindada. Peaks vist palkama omale mõne koduabilise, sest muidu harjun luks-eluga ära, et koristama ja süüa tegema ei pea, sest kõik tehakse minu eest ära. Nõudepesumasinastki ei tunne enam nii puudust.
Tellimine:
Postitused (Atom)