Maailm täis väikesi printsesse

Head vabariigiaastapäeva!
Täna tööle jõudes oli laud kaetud - mahl pokaalidesse kallatud, shokolaad ja puuviljad kõrvale ampsamiseks. Isegi lint, mida lahti lõigata, oli ukse ette pandud. Natuke valedes värvides, aga mis seal ikka. Sini-must-valgest oli saanud sini-kollane. Vähemalt ühe värviga olid täppi pannud.
Oh, no nii palju vaeva ei oleks ka pidanud nägema. Või siis asja korralikult tegema, pokaalide asemel viinapitsid välja otsima ja maiustuste asemel ühed korralikud kiluvõileivad tegema.
Ja mis selgus?!? See laud oli kaetud hoopis uue maailmakodaniku Estelle Silvia Ewa Maria jaoks, kelle ümber käis kogu tänase päeva melu.
"Alice oleks ikka pidanud olema, Silvia ema nimi on ju Alice."
"Estelle!?? See ju kõlab nagu Norrlandi murdes 'üks koht'."
Kujutage ette - vaene ema on 9 kuud pidanud lapsukest kasvatama ja siis nurisetakse, et miks paremini ei tehtud. Poiss oleks pidanud ikka olema. Ja siis on terve riik ning ilmselt ei leidu kodanikku, kellel ei oleks nimevaliku üle nurisemist.

Nojah, ja head Eesti Vabariiki teile ka! Tööle pidi ju ikka minema. Pingviinide marssi otseülekandes ei näidata...

Kevad!

Tähelepanu! Talveuni sai otsa. Meil siin Karlstadis hakkas nüüd kevad. Enam ei pea tööle jõudes isegi konte üle lugema - et kas ikka said mäest eluga alla; ei pea püksitagumikku kuivatama, sest vastlapäeva puhul tuli kogemata kombel tagumikule maandudes kõige pikem liug. See kõik on unustatud - sest jää meie kodu mäe pealt sulas ära. Jõgi on veel jääs, kuid arvestades tänase päeva päiksedoosi, sulab seegi varsti ära. "Peaks vist jalgratta muretsema", pobisesin omaette punastest cruiseritest mööda jalutades. Peaaegu ostmiseni jõudes sai eestlaslik argus minust jõudu - sain aru, et jalgrattateede olemasolu arusaam ei ole minuni veel jõudnud... Viimati keskkooli ajal rattaga sõites oli auto siiski rattast tugevam ja sellega lõppes minu ratturikarjäär. Aga küll see üle läheb, arvestades kohalike ilusate rataste rohkust.

Ühesõnaga, päikse käes on Karlstadi kanalid täitsa toredad. Õhtul näitas termomeeter +6 kraadi, mis ma oskan öelda. Elu on ilus siin Karlstadis!

Külalislahkus Karlstadi moodi

Kallid sõbrad! Tulge külla! Me bukime teile ise piletid ja puha, ei ole vaja muretseda.

Ma ämmale ka ükskord ostsin piletid. Kohe pärast jõulupühi otse Stockholmist Tallinnasse. Me ju tulime ise jõuludeks Eestisse - ta oleks ju niikaua võinud Karlstadis olla. Ta miskipärast puikles ja ostsin selle asemele pileti Tallinnast Stockholmisse.

Eelmisel nädalal läks meil veel paremini. Hankisime sõberile laevapiletid. Teate küll, Ryanair ei luba liiga palju kilu ja kama kaasa tuua. Üks tüüp proovis kunagi kohvritäie vorstiga üle piiri pääseda - napilt läks tal, ei pidanud piiril kogu vorstivaru pintslisse pistma. Tagasi lubasime sõbral lennata - Stockholmist otse Tallinnasse. Ainult et väike mure - millegipärast ei lubatud teda Stockholm-Tallinn-Stockholm kruiisile. No läksime kergema vastupanu teed ja organiseerisime järgmiseks päevaks lennupileti. Tervelt neljakesi kontrollisime, et ikka Tallinnast Stockholmi seekord saaks. Nojah, olekski saanud... aga lennujaamas selgus, et mitte õigel nädalal - vaid nädal aega hiljem. Hea uudis on see, et Stockholmist Tallinnasse saab ju ikka!

Üks linnuke siristas, et kuskil oli veel üks huviline. Minski kaudu lendamist me ei olegi veel proovinud. Anybody? Somebody? Jah?
Tore! Teretulemast meie pardale!