Täna tööle jõudes oli laud kaetud - mahl pokaalidesse kallatud, shokolaad ja puuviljad kõrvale ampsamiseks. Isegi lint, mida lahti lõigata, oli ukse ette pandud. Natuke valedes värvides, aga mis seal ikka. Sini-must-valgest oli saanud sini-kollane. Vähemalt ühe värviga olid täppi pannud.
Oh, no nii palju vaeva ei oleks ka pidanud nägema. Või siis asja korralikult tegema, pokaalide asemel viinapitsid välja otsima ja maiustuste asemel ühed korralikud kiluvõileivad tegema.
Ja mis selgus?!? See laud oli kaetud hoopis uue maailmakodaniku Estelle Silvia Ewa Maria jaoks, kelle ümber käis kogu tänase päeva melu.
"Alice oleks ikka pidanud olema, Silvia ema nimi on ju Alice."
"Estelle!?? See ju kõlab nagu Norrlandi murdes 'üks koht'."
Kujutage ette - vaene ema on 9 kuud pidanud lapsukest kasvatama ja siis nurisetakse, et miks paremini ei tehtud. Poiss oleks pidanud ikka olema. Ja siis on terve riik ning ilmselt ei leidu kodanikku, kellel ei oleks nimevaliku üle nurisemist.
Nojah, ja head Eesti Vabariiki teile ka! Tööle pidi ju ikka minema. Pingviinide marssi otseülekandes ei näidata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar