Kogu oma mõttestatud tegevuse tagajärjel olen terve õhtupooliku istunud ja küünelakieemaldi ja lakibensiiniga oma lauda super-momendist puhtaks poleerida üritanud. Siiani pole veel õnnestunud.
Aga teel lahustini ja tagasi leidsin uue ja täiuslikuma depressiooniskaala: nimelt, kui palju peab poest kommi ostma selleks, et ennast vähegi normaalselt tunda... No vahel ikka peab.
Kõik algas sellest, et sai hommikul vasaku jalaga üles ärgatud ja hommikukohvi mitte joodud.
2 kommentaari:
oi kallis, mul on täielik finlandiit jälle!!! lootsin koju tulla nädalavahetuseks, aga ei tule ikkagi. nii et tunnen hirmsasti puudust sinust..ja kujutan ette, et taanis paistab kogu aeg päike ja on sinine taevas...
mmm... mul see-eest pidev tartuiit... ja taanis ju alati päike paistab ;)
Postita kommentaar