Sõin ennast lõhki, sest kana-karri kookosekastmes oli lihtsalt liiga hea. Ja siis, tehes igast halvast asjast natuke paremat asja... ehk siis, Raidot ju ei ole... no siis tuleb lohutuseks kartulisalatit teha :) Homme. Siis tuleb ennast jälle lõhki süüa. Skype's jutustades ja taustaks filmi vaadates jäid aga kartulid 1,5 tunniks keema. Üllatuslikult on naad veel täiesti salatikõlbulikud...

*   *   *

Reedese päeva puhul olin asjaajamisteks omal pool päeva vabaks võtnud. Kuna asjalikkus ei võtnud üldse nii palju aega kui ma olin oodanud, jõudsin enne lõunat läbi astuda Systembolagetist ja endale kauaihaldatud veini hankida. Aga aega jäi ikka üle. Niisiis tulin koju ja hakkisin endale salati. Mnjahhh... ma sellega muidugi ei arvestanud, et Rootsi majonees on väga rootsilikult magus (swedish=sweetish) ja äädikane. Nii sai siis kokku magushapu kartulisalat ja mul on seda nüüd terve potitäis! Nädal aega dieeti on hooletu - sest kui salat on kapis, ei saa ju midagi muud teha. Aga kes see ikka jaksab kuhjade viisi sellist salatit süüa. Aga Aafrikas lapsed nälgivad...