Zanzibar

Tõusime Dar Es Salaamis lendu ja varsti avanes lennukiaknast vaade, mis oli nagu täiesti uues riigis. Majad näevad välja nagu majad, mitte nagu onnid. Taksosse istudes ja läbi saare sõites kinnitus esmamulje - oleks nagu teise riiki sattunud. Hiljuti oli Zanzibaril väike konflikt Tansaaniaga, sest Zanzibar tahab iseseisvust. Nüüd saan sellest veel paremini aru, kui enne.

Zanzibar on struktureeritum, inimesed on rahulikumad ning rahulolevamad, õnnelikud võiks isegi öelda. Kas tõesti sattusin äkki Costa Rica kariibi rannikule?!? Rasta, reggae, rannapeod, palmid, liiv...
Toit on imeline - isegi kõige kohutavamates kohtades on mereannid ikkagi head, võrreldes kõige sellega, mida enne siiatulekut olen saanud (kui Mbudya ja Bongoyo saare vähid välja arvata, kui järgi mõelda). Isegi need mõttetud nätsud kalmaarid ja kaheksajalad on mõnusalt pehmed ja maitsekad. Hämmastav!

Paje külakeses, kus me ööbisime, leidsime ühe kohaliku-kohaliku imelise restorani - Utalii. Meie toit tehti meie silme all valmis värskest kalast, mis pandi soola ja ingveri segusse marineerima ja pärast mõnda aega pandi grillile. Täiesti hämmastav, kuidas nii lihtsalt saab nii head toitu.

Siin tänavatel, keset lehmi ja kanu kõndides, oli täiesti muretu olla - peale selle, et päike põletab ebamugavalt. Pani mõtlema Eesti ilmale, kus suvekummides autod kraavi kogunevad lume ja jää tõttu...

Nüüdseks oleme Stone Townis, Zanzibari suurimas linnas, ning ootame päikeseloojangut. Kohe ilmuvad linna tänavamüüjad oma imelise toiduga ning kavatseme ennast mereandidest oimetuks süüa - sest varsti oleme tagasi Dar Es Salaamis ja seal sellist paradiisi ei ole...

***

Päikeseloojangul algab Stone Towni rannaäärses pargis täiesti uus elu - plats on pungil inimesi. Tee ääres on laud laua järel, kõik müüvad midagi. See midagi ei ole lihtsalt midagi, vaid imelised grillitud mereannid, snäkid, puuviljad, suhkruroo jook, maiustused lastele jne. Vali endale laud välja või proovi igalt poolt midagi. Meie ei saanud esimesest kahest lauast suurt kaugemale, enne kui isegi aru saime, oli kõht täis grillitud vähki, tuunikala, kaheksajalgu, kookossaia, samosasid ja falafeleid. 6 euro eest saad sellise kiikhobu tunde (täis kõhu pärast), nagu jõuludel - kõik näeb ju lihtsalt nii ahvatlev välja, et kõike peab proovima... ja siis ei jää kõhtu enam ühtegi vaba kuupsentimeetrit.