Juhiloa saaga

Viimased 1 aasta ja 10 kuud olen kimanud ringi eeskujulikult rohelise vahtralehega. Eeskujuliku kodanikuna läksin tegin juulis libedasõidu ja ökosõidu ka ära. Täitsa tore oli oma vana sõbra, Toyota Yarisega, kujuteldavatest põtradest mööda libiseda ja mõnikord piruette teha. Alguses jalg küll värises siduripedaalil ja sellest jalast mingit kasu küll ei olnud, aga edasi läks kohe täitsa hästi. Järgmisel päeval oli mul ökosõit. Ehk siis, õpetaja peaks selgitama, kuidas ökonoomsemalt sõita. Istun autosse, tunne on mingil määral nagu vanadel headel õppesõidu aegadel. "Sõidame. Küll ma teepeal räägin sulle, kuidas ökonoomsemalt sõita." Istun siis autosse ja mulle öeldakse, et enne valgusfoore peaks käiguga pidurdama. "Küll ma siis ütlen sulle, kuidas". Sõitsime mitu linnaosa läbi, kus oli täitsa mitu valgusfoori, mille taga seista... aga käiguga pidurdamise kohta ei tulnud ühtki kommentaari. Noormees lihtsalt istus seal, üritasin teda küsimustega rääkima panna, aga... ju tal siis ei olnud nii hea päev. Sõitsime ja sõitsime. Oli 3. juuli. Sain ainult ühe märkuse, kuid ökosõiduga polnud sel midagi pistmist. Nimelt Pärnu maanteel tahtsin mina julgelt muudkui edasi ja edasi sõita. Mul ju pikalt peatee. Järsku ütleb noormees kõrvalt: jää seisma. Jah, olime jõudmas ülekäigurajani. Hakkasin vaikselt seisma jääma - aga, seal polnu ju ühtegi jalakäijat. Hakkasin siis ikka vaikselt edasi minema. "Ei, jää seisma. Sa pead need trammiteelt vasakpööret teostavad autod üle laskma, kas sa siis ei ole uut liiklusseadust lugenud. 1. juulist pead sa need autod üle laskma." Novot siis. Niimoodi saabki 2. astme koolitus tehtud.

Minu juhiluba aegub 7. oktoober. Standardprotseduur näeb ette seda, et kuu aega enne loa aegumist saab hakata seda vahetama. Ehk siis, minu puhul 7. september. Ehk siis, 1. septembril kolin ma Rootsi. Mõtlesin, et kui ma varakult kurva näo ette teen, äkki on võimalik kuidagi susserdada ja ikkagi luba enne kätte saada. Ei. Küsisin maailma ühe kõige sõbralikuma teenindaja käest ARK-s (infolaua töötajad on minu meelest täiesti kulda väärt lahked). Kurvastusega pidi ta möönma, et ei ole mingit võimalust. Ta andis mulle siiski numbri, et ma oma uue tervisetõendi sisestada laseks. Et siis pole probleemi - 2009.a. foto on andmebaasis olemas, saan paberivaba ARK-ist taotlused teha ja vajadusel lasta luba saatkonda saata. Ootasin järjekorra ära, ulatasin oma tervisetõendi... ja selgus, et 2009.a. osad pildid on neil andmebaasis olemas, teised ei ole. Kas minu oma on? Ei tea, ja kontrollida ka ei saa. Kas ma saan igaks juhuks fotoputkas uue pildi teha? Saan küll, aga pilt ei salvestu. Kas ma saan ise digitaalselt foto saata? Ei saa. Vot siis.