Nüüdseks oleme õnnelikult kodus oma safarilt.
Lõvijaht osutus äärmiselt edukaks, peale liivakuhjade õnnestus meil päris mitut kiisut lähedalt näha ja nende seas ka isast lakaga lõvi. Peaaegu nägime ka lõvi jahti sebradele, aga arvestades meie ümber kogunenud mzungude (valgete inimeste) hulka otsustasime vaateplatsist loobuda ja minna parematele jahimaadele. Reisi lõpuks olime nende kiisude osas juba suhteliselt ükskõiksed, kuid endiselt tundus iga liivaküngas ja iga Thomson gasell meie jaoks lõvina. Ja uskuge mind, neid gaselle oli palju! Lõvisid ei huvita need liiklevad autod - vähemalt mitte niikaua kui mõni rumaluke oma nina autost välja pistab sel ajal kui lõvi autost mööda kõnnib. Auto on loomadele nagu suur liikuv kivi, nagu meie autojuht ütles...
Üks küngas oli üllatavalt leopardi mustriline ja selgus, et see oligi tukastav leopard. Hiljem nägime süüa otsivat leopardi ka - jooksis, saba püsti, keset aasa nagu meie Sofi. Kuna sööki silmapiiril ei olnud ja mu kallis kaasa keeldus ka õue minemast, siis hüppas leopard mõnuga puu otsa ja jäi meid pooluniselt, poolhimuralt piiluma. Kaua me puu otsas olevat kiisut ikka passime, läksime parem edasi.
Ninasarvikud jätkasid oma ebaviisakustega ja näitasid meile endiselt ainult tagumikke. Ju siis unustati neile viisakusi õpetada või häbenevad nad oma pikka nina.
No ja siis me nägimegi kõik loomad ära, keda vaja on. Selgus, et kõigil ei lähe üldsegi nii hästi kui meil. Ja ega kõigil ei ole nii toredat autojuhti nagu Jeremiah kah, ma olen täiesti kindel!
Oma viimasel päeval Ngorongoro Farm House'is ei tahtnud me kuidagi Jeremiahiga kaasa minna, aga kuna ta oli nii tore ja meelitas meid hea Arusha kohviga, siis ikkagi läksime raske südamega. Saate aru, seal oli meil paradiis - suur magamistuba, suur vannituba koos vanniga ja siis veel kaminaga elutuba, kust avaneb imeline vaade õue. Ja õues on lilled ja linnud ja bassein ja teenindajaid tahaks kohe kõiki korraga kallistada. Nii tore oli seal lihtsalt! Meelitustega tulime sealt siiski tulema ja oleme nüüd oma palavas Dar Es Salaami korteris ja tegelikult on siin ka tore, isegi kui vanni ja muud luksust ei ole. Kuigi, pean saladuskatte all endiselt tunnistama, et see mõnus, natuke sügiseselt jahe õhk, oli täitsa meeldiv. Pidime ju pikkade varrukatega pluusid selga panema, nii väga külm oli...
1 kommentaar:
Polnud su blogi ammu lugenud ja nüüd lugesin kuhjaga. Üldse ei pane kadestama kõik need ookeani ja seiklusjutud.
Võrratu on lugeda seda igatahes!
Postita kommentaar