Suvine Karlstad

Suvine Karlstad tundub olevat mingi täiesti uus linn. Kui talvel pesitseb rootslane oma soojas urus, võimalikult vaikselt, et sooja välja ei hingaks. Heal juhul kutsub ta sõbrad külla ja naudib kõvasti ning valesti lauldes oma uut karaoke masinat. Meil on näiteks sõna-sõnalt "Final countdown" peas - sest see juhtub olema naabrite lemmik. Või, äkki tal ainult 1 laulu plaat ongi... Võta sa kinni...

Talvel liiguvad mõned hullud ratturid, kuid tänaseks on jälle nagu mesilasparv lahti lastud. Ette ei tasu jääda, saad nõelata.  Kui sügise poole oli natuke naljakas metsaservalt mahajäetud jalgratast leida, siis nüüdseks on see juba täiesti tavaline nähtus. Ka keset tänavat lähed sellest rattast lihtsalt mööda, sest küll omanik kunagi tuleb. Kui ei tule, siis saab ratas lihtsalt uue omaniku. Tavaliselt käid sa sellest rattast mõned nädalad mööda - kas ta siis jõuab uue omaniku või politseini, selle jälile ei ole me siiamaani jõudnud. Raido peaks vist detektiiviks hakkama, et nendest müsteeriumitest lõpuks ometi aru saada.

Lapsed jooksevad igal pool ringi, motomehed põristavad majade vahel ja tõestamaks, et nad siiski on olemas ja näitavad, et talve jooksul ei ole mootor mitte ära roostetanud, vaid teeb topeltkoguses häält. Naabrinaine on oma maalimismaterjalid välja otsinud ja näitab neid maja ees laual. Ise on ta nagu uru-inimene - niipea, kui keegi maja lähedusse satub, poeb ta kiiresti ja hirmunult oma urgu tagasi. Ütleme nii, et tema varju olen ma nii mõnigi kord näinud. Ükskord talvel tuli ta kogemata just siis koju, kui mina välja läksin ja ta oli sunnitud minuga põrkuma ja kätt suruma. Muidu, peale kohutava suitsu, mis nüüdseks tuleb juba mõlemalt poolt - maja eest ja maja tagant - ei saaks me arugi, et meie all ka keegi elab. Kingiks ometi keegi talle piibu ja mõnusalõhnalist tubakat!

Ja huvitaval kombel ei olnud ma täna ülinördinud, et pidin ületundide abil ennast paberikuhjadest läbi sööma... Ei, ma läksin rõõmsal sammul poodi Corona järgi, mida ma siis rõdul nautisin. Minu pisikesed maitseained on poole päevaga sellise spurdi teinud, et samas tempos jätkates saab varsti tomati-basiiliku salatit! Mozarellapuu peaks ka järgmiseks aastaks rõdule istutama...


P.S. Ma käisin täna täiesti ilma sukkade-sukapüksteta tööl ja mul oli ikka palav!