Et kohe päriselt hakkabki nende suunas töötama... Jälle saab applicationeid täita, Ahtol üle vaadata lasta - siis tema norimise peale ennast roheliseks vihastada ja hiljem olla tänulik, et keegi sundis korralikku juttu kirjutama. Nii see juba käib mitmendat korda. Eile oma ahvivaimustuses otsisin juba hispaania keele kursuseid ja laenasin Kadrilt tema hispaania keele materjale - et kui peaks vaba õhtupoolik olema, siis ei hakka igav vähemalt ;)
Ja nüüd varsti ei olene mu saatus enam minust endast, vaid tähtsatest ninadest... Loodetavasti ei viska ma Kadri materjale varsti pettunult ta sahtlisse tagasi, vaid 1,5 aasta pärast hablan mõnuga hoopis.
Mõistujutt mõistujutuks, aga rohkemat ei julge ma isegi mõelda - veel vähem välja ütlemisest...
Aga muidu meie elukene siin Tartus veereb edasi - sain täna jälle 301 foto võrra rikkamaks, mis tähendab suisa kahte fotoalbumit! Mu vanaema geenid löövad välja - küll ma ikka vaataks neid pilte :)
Ja oma praktikaasjad sain ka paika. Enne seda veendusin muidugi järjekordselt, et soomlastel on põdralik mõttemaailm. Või on neil lõunamaade ajaarvamine oopis :P Ja kas teie ka teadsite, et pärast nr 3 tuleb nr 7 ja siis 13 ja 14? Ja 14 ei saa üldse millestki aru :P No see selleks...
Igaljuhul saime ikkagi oma nimed ka kirja ja järgmise poolaasta veedan siiski Tallinnas, ja ilmselt ei mingeid Rootsisid, ei mingeid Rakvereid... aga kõik ainult õilsa eesmärgi nimel :D ...mis tähendaks ka seda, et minu armsad sugulased ei saaks enam ilma minuta mõnusalt aega veeta igalpool Polümeerides ekseldes või kasvõi niisama koduselt veiniselt istudes. Äi luba mitte!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar