Stockholm ruulib!!!

Eile jalutasin Gramose, Claude'i ja Kallega Stokis ringi ja mingi aja pärast vaatasin kohviku reklaame ja mõtlesin, et midagi on valesti - mingis vales keeles kirjutavad ju! see küll eesti keel pole! Nii palju siis sellest, et kodune tunne on... Ei ole veel eestis ju...
Reede õhtul istusin keset shopingutänavat pingil... mu kõrval istus üks mees, kes rääkis omaette: vene keeles! Irrrmus kodune tunne tuli kohe!
Nädalavahetusel olime kogu kambaga koos Stockholmis ja tegime veel soolise võrdsuse harjutusi ja igast muid assju. Tegelikult tulid ainult Jakob ja Britta Malmöst ning Kalle, Agnes ja Johanna Göteborgist... mitte keegi Umeåst ega kõige lähedamal asuvast Uppsalast! Täna sai kõigile head aega jäetud ja praegu on siuke veidi nostalgiline tunne. Ma usun, et Jakobit ja Brittat näen Malmös ehk... Agnes lubas Eestisse küll tulla ja käskisin tal Kalle ka kaasa võtta. Hmhhhhh... nad on ikka nii armsad! Aga tegelikult on mu "uus pere" mulle ka väga kallis. Kohati tunnen ennast juba nagu "one of the guys", kuigi siiani (isegi arvestades meie pidevaid arutelusid soolise võrdsuse kohta) tehakse mulle kõik uksed ees lahti ja sulgetakse. Ikka nii hea on, kui täielikku võrdsust ei eksisteeri! Miks muidu poisid kõik kolmekesi põrandal magavad ja mina kui kuningakass kaheinimese voodis magan? Ei, ikka traditsiooniline käsitlus on parem!
Aga katsugu nad mulle rääkima tulla, et naised peavad kodus pesu pesema ja lapsi kasvatama, meest teenima ja täielikult alluma! Ei-ei! Naised ei pea mitte tundma ennast alamana. Naised ei pea mitte tundma ennast prostituudina kui nad peol/pubis peaksid klaasikest veini tahtma (Ja pealegi on Rwandas olemas siuke asi nagu banana beer! Banaanid on mulle alati meeldinud!). Niiet, asutame banana-beeri fondi! (kuigi... mõeldes õlu ja banaani segule, ei mana mu fantaasivõime just kõige paremat pilti... aga Claude'iga on mul äärmiselt sarnane maitse, miks me muidu mister ja miss Ice-cream oleme?)
Lisaks kõigele pidin eile järjekordselt seletama, miks habe aut ja põskhabe väga in on. Härra Sudanil on vahel väga kummaline arusaamine elust, ilust ja inimestest.
Aga, eks paistab, kus ma siis kevadel oma praktikaga lõpetan... Mulle toodi oma isiklik Läkartidningen otse malmöst - ikkagi pika reisi läbi teinud! (kahjuks olin aga selle sama väga strateegilise lehe, AT-tjänsti ehk pre-spetsialisatsiooni kohtade erinumber, just Uppsalas oma valdusse saanud, niiet unustasin selle Karolinskasse ja kogemata ka mainisin oma udupäisust Jakobile... ja tema vaeseke oli selle ekstra minu jaoks Malmöst siia transportinud!)








Okei, tegelikult oleks aeg magama minna, homme ju peab varakult Huddingesse minema... lasteosakonda :D :D :D