Tengo algo muy bueno

.
Oi milline rõõm! Minu paberimäärimismasin söötis mulle täna ette kolmkümmendseitse lehekülge puhast tarkust, mille mu pisike peake peab 7. juuniks tegema selgeks kui seebivesi. Oo ei, tegu pole lihtsalt tarkusega, vaid pigem vihjetega, kuidas targaks saada. Nüüd nad siis seisavad ilusti-kenasti mu lauanurga peal kui loomuliku interjööri osa, mille pealt aeg-ajalt tuleb tolmu pühkida ja parematel päevadel ka vaadata, et oi kui ilusaid asju siin maailmas ikka tehakse.

See-eest, 22. juunil nii peale kella 12 võib hakata vaikselt jaanipäevaks valmistuma - jaanikul tuleb ikka mõttetu kila-kola ära põletada. Selleks ajaks olen oma kolmekümmet ja seitset lehekülge juba piisavalt imetlenud ja võivad teised juba allergiseerivalt tolmused olla. Sellist loomaaeda ei tohi küll kodus pidada!
Ah jaa, mu isa lubas pekipirukaid ka sel puhul. Peab ju võimalust kasutama - pärast seda on tütar äkki liigselt ninakas ja hakkab oma kõrge eneseteadvusega mõndasid steroole narrima, ütleb et on koledad teised.

P.S. Avastasin täna, et vurri kehas on päris raske olla. Niiet, kulla lapsed, halastagem oma mänguasjade peale - ka neil on raske elu... eriti kui sa oled vurr ja pead muudkui igat pidi keerutama. Espetsiaalselt raske on aga algajatel vurridel, nendesse peaks suhtuma erilise hoolitsusega ja vajadusel juhtnööre jagama.