Jòudsin lòpuks oma perekonna juurde, kelle juures tunnen end kòige rohkem kodus. Ehk siis, Andresi pere. Ruth ja ta ema, kes mulle hunniku juustutortillasid küpsetasid ning pidasime naiste òhtut, pluss Lucas ainsa meessoo esindajana (ehk siis nende koer, kes mind isegi mäletas veel! Niiet, ärge siis ehmatage kui ma varsti otsustan ka siiski oma reisiplaanid maha matta ja koera kasuks otsustan. Lucas on lihtsalt niii vahva tegelane).
Viimasel ajal sajab, niiet shokolaadi-Liisut ei saagi seekord. Olen nagu valge paber kui tagasi tulen :D
Aga elu on lihtsalt niiiii ilus! Sain oma läbiligunenud passi ka kätte, koos ID-kaardi ja blokeeritud pangakardiga. Eks siis paistab, kas jään New Yorgi lennujaama Tom Hanksi mängima vói jóuan kunagi ikka koju ka :D Elu peabki seiklus olema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar