Kuidas me Triinule elu näitasime

Reeded on ikka ühed lahedad asjad. Au ja kiitus sellele, kes nad välja mõtles! Esiteks sai mul NN praktika-nädal läbi ja mulle kohe nii väga meeldis seal, et tahaks kohe suvel ka rasedate kõhtusid mõõtma minna. Nii huvi pärast. Ilm oli ka ilus ja linnukesed siristasid, et tekkis tahtmine oma kollase kotiga vehkida nigu Meeri Popins ja päevavarjuga lendu oleks ka tõusnud kui päevavari kaasas oleks juhtunud olema.
Aga head päeva ei saa ju ometi lasta raisku minna - niisiis tuli minna Kaurikese ja Marjukese juurde pitsat tegema. Kuna tuli ka igatsus oma väikse armsa sugulase Triinu järgi, siis tuli talle Tabasallu järele minna - kesse teine siis oleks oma professionaalse käega singikuubikuid lõigand. Me ju Kauri ja Ahtoga oleks suisa hätta jäänud.
Miskipärast kulges õhtu just nii, nagu ma polnud arvanud et ta kulgeb - nimelt rahuliku ja õdusa veiniõhtu asemele tekkis hoopis piduõhtu. Aale ja Märtki ühinesid meite kulinaarse seltskonnaga ja lõpuks oli meil nii tore, et pidi kohe ilmtingimata peole edasi minema, et kallile Triinule üht-teist Tallinna-elust õpetada. Teel Krahli jäi meil ette Prive, niisiis põikasime sealt läbi, et siis nii peo lõpuni seal hängida/tsillida (kuidas keegi, a ma pigem hängisin, sest vaesel tudengirotil ju raha põle). Tantsimisest jalad siiani pisut hellad. Niiet võib kokkuvõtlikult öelda, et tore pidu oli. Ja piduliste seas nägin ka üht paadimatka seltskonna blondi, kes nõudis suveks üritusi.
Ja no otseloomulikult pidime Triinule tutvustama ka Levikat. Sisse mahtusime, suitsu järgi haiseme - kõik, mis vaja. Ja muide, kuidagi imelikult vaadatakse sind, kui sa oled levikas ja palud baarist omale vett. Kesse siis seal vett joob?!
Nii poole kuuest jõudsime tagasi Luise tänavale, kus täna hommikul sai klaase pesta ja muidu perenaise pilguga asi kontrolli alla saada, et siis Ahtoga laupäevahommikust päikest jäätisekokteili kastmes nautida.