.
Teate ju isegi neid jutuajamisi teemal missa õpid ja mitu aastat sul veel jäänud on. Minu aastate arvu kuuldes on alati ohetatud ja ahhetatud, a ma olen iga kord rõõmsas ootusärevuses maininud, et no vähemalt residentuuri ajal saame ju palka ka! Teen seda siiamaani, kergelt üle oma roosade prillide kiikamas nagu õpetajaprouad üle oma lugemisprillide. Sest kui nüüd ikka aus olla, siis ega see nii roosiline pole midagi - see residendielu Eestis. Päeva alustad sa nii, et keedad arstidele kohvi. Siis teed sa kõike seda, mida sul lubatakse teha (ühesõnaga, seda tööd, mida arstid ise teha ei taha - tegelikult pole sellest ju midagi, sest sa oled noor ja entusiastlik ja tegelikult tahadki teha nii palju kui vähegi saad). Ükskõik kui tark või hea või osav sa ka pole, sa jääd ikkagi ainult residendiks. Hetkel olen ma muidugi veel madalam lüli. Ma olen kõigest tudeng.
Täna ummistasid mu meilboksi kursalistist tulevad appikarjed ja nördimustoonid ja kõik see teeb roosasid prille veelgi udusemaks. Sest tõepoolest, streikidest oli täpselt nii palju kasu, et palka tõsteti arstidel ja õnneks natuke ka hooldajatel-õdedel. Resident saab sellegipoolest kätte täpselt Eesti keskmise. Nujah, ega sellest vist polegi nii väga hullu midagi... kui sa ei mõtle karvavõrdki sellele, et Soomes-Rootsis saab juba tudeng oma praktika eest mitukümmend tuhat eesti raha kuus. Kas pole mitte masendav?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar