Täna on minu haiglaelu otsas. Nii see käibki - praktiliselt elad kuus kuud seal, jõuad juba personali ja patsientidesse kiinduda... ja siis niuhti! aetakse sind koju õppima... või enamgi, Tartusse õppima.
Tegelikult ei raatsind kohe üldse ära tulla. Seda enam, et viimasel ajal on seal nii toredad tädikesed, kellega lihtsalt käid ja ajad juttu. Ja nagu selgus, siis pidi ainuüksi minu palatisse astumine olemise paremaks tegema. Et mul olevat selline aura... Aga siis ju polegi muud vaja kui päevad otsa palatis kükitada ja oma kohalolekuga inimesi ravida. Misasja ma siis need 6 aastat seal ülikoolis aega raiskasin? Oleks võind mind kohe voodi alla biovoole korrigeerima panna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar