Niikui mina oma nina raamatute vahelt õue pistan, on maailm kohe jube huvitav ja Eesti jube väike.
Täna algas asi sellega, millega ma tegelikult peangi harjuma hakkama. Nimelt on patsientide seaski tuttavaid... seekord lihtsalt mu kursakaaslase vanaisa.
Kui mind nati pärast kella kaht koju kamandati, kuna "teen niigi liiga pikki päevi ja teen liiga palju tööd", läksin EstYESi oma imelisele kindlustusele alla kirjutama, mis muuhulgas lubab mul nende kulul hambaid parandada ja prille/läätsesid osta. Poolel teel mõtlesin aega parajamaks teha ja Kristiinest läbi hüpata. Mõtlesin taas kord imetleda hispaania keele õpikuid ja Costa-Rica raamatudi, juhuks kui peaks midagi uut või odavat olema... no sellest võib ainult unistada! See-eest leidsin midagi palju paremat. Nimelt oli mul äärmiselt soe ja meeldiv kokkusaamine herr Murumetsa emaga. Pani kohe päikse Kristiine keskuse laes särama.
No ja siis ukse juures põrkasin ma pisikese pallikesega kokku. Lili oma pisikese plikaga oli samuti aega parajaks tegemas. Ja kuna meil mõlemal oli aeg juba täitsa paras, siis saimegi koos kesklinna sõita. Mina oma suurepärase kindlustuse juurde ja Lili suurepäraste emmede poodi.
EstYESis hakati nagu alati uurima mu suveplaane, lootuses mind kuhugi laagrisse meelitada. No vaatab seda asja... Lennupileteid mul veel ei ole, aga ühe tõenäolise pakkumise kohaselt stardin 22. august. Teine asi on siuke, et võibolla saan varsti veel Oslos viisat tegemas käia - siis võib ju nii möödaminnes Rjukanis Gaustatoppenil ka ära käia - suvel jäigi see tipp vallutamata.
Asjad korda aetud, tuju hea, ilm ilus, otsustasin Kadriorgu jalutama minna... no aga tegelikult mulle meeldibki just Koidula tänavat pidi minna. Kuidagi kõikse meelepärasem, mis sa teed ära. Ja no loomulikult tuli ühe tuttava maja üksest üks tuttava mees jällegi ja lippas oma autosse nii kiiresti, et ma ei jõudnud piiksugi teha. Siis ei jäänd muud üle, kui telefonist otsida number: "Janek" ja uurida, kus noormees kiirustab, omal jalgratas katusel. Nii saigi paar sõna juttu aetud ja kutse kohvile lubatud.
Ja lisaks kõigele sellele ostsin täna omale Burda ja hakkan oioi kui hirmsasti omale kleite ja seelikuid vihtuma.. suvel... pärast eksamit. Nüüd ma aga sukeldun tagasi oma paberimaailma, mis tähendab, et mõnda aega ei ole maailm nii jube huvitav ja Eesti nii jube väike. See-eest saab aju oioi kui targaks :D
P.S. Ma sain täna Tervishoiutöötaja registreerimistaotluse vormi, mille ma pean enne 18.maid esitama. Ja nii ongi? Ja nii ma saangi endale oma litsentsinumbri ja... TEMPLI oma nime ja numbriga! Selle templi nimel ma ju need 6 aastat õppisingi!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar