Istun mina oma Tartu kodus (mis minu jaoks ikka veel et kodu on, mis sest et tegelikult kirjeldaks mu siinolekut paremini nahhaalne sissetungimine õppimiseesmärkidel) ja tunnen, et kuidagi irrmus palav on. No kohe nii palav, et kohvi joomine on vastunäidustatud. Nojah, kun tegemist oli siiski suhtelise vastunäidustusega, siis otsustasin proovi teha. Tulemuseks oli see, et ma kohe ilmtingimata pidin oma psühhiaatria lugemismaterjalid kõrvale panema ja jooksuga-jooksuga kaltsukatesse normaalsete riiete ja jalanõude järgi tormama.
Miskipärast on kõik vahepeal muutunud. Kui vanasti, ükskõik mis kaltsukast sisse astud, vaatab sulle vastu hunnik toppe ja pluusikesi... siis seekord mitte kui üht! Kõik olid miskid sünteetikad või lihtsalt koledad. Aga ma ei andnud alla ka - lippasin läbi viimse kui ühe lähikandi kaltsuka ja lõpuks tulin ikka sõjasaagiga tagasi ka. Ilma pluusita küll. See-eest on mul nüüd lahtised jalanõud (niiet nüüd ei ole Kadri ainus, kes pidevalt plaastripakk näpus ringi lippab) ja seelik on ka. Noh, asi seegi ju!
Ja mu suverõõmudest veel niipalju, et ainuüksi linnas ringi lippamisest on mul täitsa joodikurandid olemas. Ja jalgadel rakud ka muidugist. Niiet, TERE SUVI!!! Vuhuuuuu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar