Tegelikult kui alustada kõikse tähtsamast asjast, mis minuga viimasel ajal juhtund on, siis peaks mainima, et ma olin hommikul nii uimane, et alles haiglas peeglisse vaadates sain aru, miks ma seisin keset tuba peegel ja ripsmetušš käes ja mõtlesin, et mis ma veel tegema pidin - loomulikult oleks olnud tore ka teise silma ripsmed ära värvida. Aga ega siis kõik ka sümmeetriline pea olema.
Tegelikult on kõik päris-Costa-Rica kohvi süü! Käisin nimelt eile oma tulevase eluga tutvumas Eestis elava päris kostariikalase näol. Sain teada, et kostariikalasi ei tohi kunagi uskuda - juba lennujaamas valetatakse sul suud-silmad täis, et kohekohe maandute San Jose lennuväljal... sest tegelikult ei asu lennuväli teps mitte San Joses vaid naaberlinnas oopis.
Mu kartused, et kostariikal on inglise keeles suhtlemine välistatud, ei peagi õnneks täitsa paika - poiss rääkis soravas inglise keeles, nii et mina jäin alla... ja nii 40% pidi ikka englishit purssima. Aga mu kartused rasvase toidu kohta peavad kahjuks paika...
See, et kostariikalased ennast ülbeks peavad, kuna nad arvavad, et on eurooplased, peab pooleldi paika - aga nad ei arva, et on eurooplased, vaid vähem indiaanlased ;) vaks vahet!
Ja üleüldse ikkagist kõikse ilusam riik, kus kõige külmema ilmaga peab tuulejope peale viskama.
Tantsimine pidi ikkagi väga "in" olema - ja pilkava küsimuse peale, et sa ju ometi oskad juba salsat, jäi poisil karp lahti... sest isegi merenge, mida ma kunagi õppind pole, tuli niuhti välja. Ja salsa rokkis täiega! Uiuiui, ma juba tahan nii irmsasti tantsida!!!
Muidu, 24.augustil olen ma linnulennul juba n-ö San Josesse jõudnud... niiet tiba enne seda saab suurt pidu jälle. Loodetavasti :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar