Täna hommikust saati olen ma askeldand oma kooliasjadega. Muudkui augustand ja pabereid ühest kohast teise tõstnud - ja nüüd on seisab mu laual 10 paksu kausta (seda kiirköitja-laadset, teate küll), mis on kõik mu eksamimaterjal. Siis ma vähemalt vahin nendega iga päev tõtt ja imetlen, et kui targaks ma ühel päeval saan kui ma end tõesti käsile võtan ja neid kaustu ka avama hakkan. Seniks on lihtsalt ilus vaadata - kirjuda nagu pühademunad!
Selleks ajaks, kui ma kaustad ritta oli pan'd ja ühe haigusloo valmis kriband, tuli mul aga irmus kokkamistuju. Kui nüüd ausalt kõik ära rääkida, siis see kõik on Ahto süü, sest tema tõi mulle eile pisikese karbi sees oma õe meisterdatud kaneelirulli. A see pani mõtlema, et miks ei võiks mina ka kaneelirulli teha. Pole ju nii-nii ammu küpsetand. Muidu hakkab Märt jälle pärima, et mis tähendab - Liisu on kodus ja kooki ei olegi... Niiet nüüd, köögis suure supipoti sees ta vaikselt kerkib :D Niikaua jõuab veel teise haigusloo kah valmis kribada. Kui juba tubli olema hakkasime, eksole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar