Jangwani rand ja Mbudya saar

Nädalavahetus jälle käes, tuleb asjad pakkida ja minna. Seekord võtsime suuna põhja poole. Sattusime hotelli, kus rand küll suurem asi polnud. Ehk siis, enamik ajast tuli veeta välibasseinis. See-eest viis meie uus kohalik sõber, kes on samuti intern, meid kohalikku kohta sealiha sööma. Eelnevalt oli ta uurinud, mitu kilo me süüa tahame. Siis ta tuli, kaks meetrit pikk ja vähamalt meeter lai, ja korjas meid hotellist peale. Kuna ta leidis ainult ühe tuk-tuki, siis ronisime kõik ühe peale. Mina istusin poole kinstuga juhitoolil ning 3 meest pugesid taha, suurim neist vaid pooleldi. Ta rääkis, et tegelikult on tuktuki ka 7 inimest korraga mahtunud. Igaljuhul, kohale me jõudsime, ümber ei läinud.
Käisime Mchina nimelises kohas, kuhu viib kohalik kruusatee ja seda kohta ei ole kõige kergem leida. Isegi meie kohalik sõber, kes on tegelikult pärit Keeniast, olevat seal mitu korda ära eksinud. Istume lauda, tuleb naine veekannu ja kausiga ning laseb meil käed puhtaks pesta. Seejärel ilmub lauale hunnik liha ja natuke ugalit. Liha on täiesti perfektne - ning sellega koos on, tõesti, isegi ugali hea. Toidu nimi on kiti moto, mis tähendab otsetõlkes kuuma tooli. Lihasõprade paradiis, ütleksin mina.

Järgmisel päeval meie rännakud kulinaarsesse maailma jätkuvad. Läksime Mbudya saarele, mis on väike saareke Dar Es Salaami külje all. See on looduskaitseala, kus keegi ei ela. See-eest on seal suhteliselt palju ühepäeva turiste, kes oma erapaadiga või hotellidest käivate paatidega saarele on tulnud. Olles käinud täiesti asustamata, turistivabal saarel, tundub Mbudya kuidagi rahvastatud olevat. Jube palju valgeid, ühtäkki! Aga, ujuda saab, võrkkiiged on olemas - kõik, mis vaja! Varsti, olles tundnud mõnusat tuttavat grillilõhna, otsustasime ka kohalikku toitu proovida. See sai meie nädalavahetuse tipphetkeks - mõnus värske grillitud vähk ja kala! Ainuüksi selle vähi pärast oleksin ma nõus ka iga nädalavahetus siia sõitma! Kui see kuulus Zanzibari saare köök on sama hea, kui see vähk, siis saan ma aru, miks kõik turistid sinna nii hirmsasti kipuvad...