Ndizi na nyama

Nüüd ma tean, kuidas tekivad lõhestunud isiksused. Siin, Aafrikas, on see kerge. Minus elab praegu kaks Liisut - üks, kes ärkab igal tööpäevahommikul ja läheb tööle, näeb kõike, mida vaesus inimestega teeb. Tuleb püüda mõista, et siin ei saa patsiente enne uurida ega ravida, kui sugulased pole arvet ära maksnud, tuleb mitte patsientidele sõna otseses mõttes pähe astuda. Ühesõnaga, tuleb elu näha. Nädalavahetustel, see-eest, ärkab turisti-Liisu. Tema on selline tegelane, kes uhab end päiksekreemiga üle, võtab raamatu näppu, läheb istub varbaidpidi helesinisesse vette ja naudib oma raamatut ning loomulikult seda imelist pina coladat, mida teenindajad aeg-ajalt uuendavad. Elu nagu lill! Ainus, mille pärast muretseda, on mitte ära põlemine ja see, miks hommikusöögi tegemine kokal nii kaua aega võtab.

Muidu oleme saavutanud taseme, kus koduümbruse taksojuhid ei küsi meie käest enam turistihinda, mis muidugi morjendab mu teist poolt, sest tingimise lõbu jääb niimoodi ju ära. Võib loomulikult püüda tasuta saada, aga siin tärkab meis valge inimese uhkus. Ja Aafrikas lapsed nälgivad...

Elu meestega on mind nii ära hellitanud, et eile võtsin kätte ja nõudsin, et mina pean süüa teha saama. Muidu teevad ju kõik ette-taha ära, hakka või tõesti arvama, et oled mingi printsess või krahvinna. Võtsin ette interneti-maailma ja leidsin ühe swahili retsepti. Maitses superhea, mis on ju põhiline - olgu ta siis tegelikult ka kohalik toit või mitte. Kui kellelgi vedeleb kodus mõni õnnetu roheline plantaan, võib järgi proovida. Kodused käskisid mul seda katsetust korrata, mistõttu julgen soovitada!

Ndizi Na Nyama (Ndizi=plantaan, Nyama=loomaliha)

Vaja läheb 1 klaas vett, 0,5-1 kg loomaliha, 1 tl soola, 0,5-1 tl musta pipart, 0,5-1 tl karri pulbrit, Cayenne pipart, 3 sl õli, 1-2 sibulat, 2 tomatit, 1 sl tomatipastat, 1 purk kookospiima, 1 loorberileht, 3-6 plantaani.

Siin on liha saamine turistidel suhteliselt keeruline. Turult saab, aga valge inimene turule nii, et tal veel raha alles on, tõenäoliselt ei saa. Seetõttu oleme me kindlaks jäänud oma nurgapoele, kus vahel on ka liha. Ükskord saime loomaliha, kuid siis, kui seda vaja, siis loomulikult ei saa. Õnneks oli terve lett erineval kujul kanaliha täis. Enamasti valitseb seal täielik tühjus, muidu. Niisiis, minu meisterdis on hoopis kanalihaga.

Põhimõtteliselt tuleb kõik need asjad potti kokku keerata, eraldi praadida sibul ja tomat. Ning imeline terav pada ongi valmis, mida riisi kõrvale süüa. Vot nii. Nii palju siis kohalikust kokakunstist tänaseks.