Kipepeo

Pärast reedest tööpäeva viis meie tee meid Kipepeo bangalotesse, mis asub ringiga minnes ca 40km Dar Es Salaamist lõunas, kuid praamiga lõigates on tunduvalt lähemal - bajiajiga Dari sadamasse, 10minutine praamisõit üle lahe ja uus bajiaj Kipepeo külla. Selgus, et samas rannas oleme juba käinud oma esimesel siinoleku nädalavahetusel, kui Dani pere ja Omariga Kigambonis käisime. Kipepeo on sellest rannahotellist järgmine koht. Ainus vahe on see, et sealse snoobliku ülekaalus indialaste populatsiooniga võrreldes on siin palju kohalikke "tavainimesi"ning valgete kontsentratsioon on üle mõistuse. Siiski, üleüldine madal rahvastatus ja vaikus kaalub Kipepeol tunduvalt üle. Kuidagi, mõnus on! Türkiissinine rand ja valge liiv... Käisime ka purjetamas ning snorgeldamas - ehk siis võideldes klaustrofoobiaga vaatasime, mis kalad, meritähed, meduusad ja kaheksajalad vabal ajal teevad, kui neid potti pole parasjagu pistetud. Täitsa toredad on! Siis viidi meid Sinda saarele, kus me olime ainsad inimhinged. Ütleme nii, et kunagi olin ma naiivne ja arvasin, et Costa Rica rannad on maailma kõige ilusamad ja lahedamad. Ei, siin avanes meile täiesti sürreaalne postkaardi vaade oma valgete liivade, sinise läbipaistva vee ja rohelusega. Kui välja arvata see, et Pawel sai meduusa käest kere peale (kärvetas käsivarre ära) ja Raido astus merisiili otsa palju valusamini kui mina esimesel korral tegin, oli kõik täiesti jumalik! Eesti suve mitte-ujumine on kordades tagasi tehtud ning kehal on igasugu uued triibulised randid.
Õhtusöögid "kingfish"-i ja punase riffahvenaga olid täiesti jumalikult head ning ka nemad siin oskavad Pina Coladat teha! Tundub, et meie nädalavahetuste tshillimiskoht on nüüd leitud. Mulle täitsa hästi sobib siin lesida ja raamatut lugeda...