pühapäev, 18. september 2011

Bürokraatia a la Svensson



Meil läks ülihästi - saime oma personnummeri vähem kui 1 nädalaga. Number saadeti lihtpostiga meile koju. Ümbrikut avades seadsin sammud juba internetiühenduse juurde. Pidi nii käima, et ühendad arvuti Bredbandsbolageti firma kaabliga ära ja juba paari tunni pärast saad internetti kasutada. Ei. Proovisin mitu korda, öeldi, et tehniline viga. Helistasin klienditeenindusse, kus ei leitud minu isikukoodiga isikut. Mainisin, et see on suhteliselt uus isikukood. Selle peale sain vastuse: Teile ei saa me internetiteenust pakkuda, kuna meil puudub krediidiinfo teie kohta. Teoreetiliselt öeldi meile seda, et 1 aasta pärast saate interneti. Niikaua võib keegi hea inimene abonomendi enda kanda võtta, 1 aasta pärast selle minu nimel ümber teha.
Järgmisel päeval rääkisin oma juhendajale selle jutu ära, kes samuti neile helistas. Jah, põhimõtteliselt on meil 3 valikut: teha abonoment kellegi teise nimel, maksta 4000SEK ettemaksu või oodata 1 aasta. Valisime mitte Bredbandsbolageti kliendiks hakata. Meie kodus on veel teine pakkuja ka - ComHem. Helistasin neile. Mind ei leitud registrist üles. Helistasin maksuametisse, et uurida, kas ma olen üleüldse rahvastiku registrisse kantud - olen küll. Õnneks rahustas maksuameti tädi mind sellega, et äkki ei ole ComHem lihtsalt veel uuendust teinud. Järgmisel päeval sain lepingu tehtud ja 21. septembril saame koju päris oma interneti, ilma 1 aasta ootamata ja puha. Modem saadetakse posti teel koju. (postkontorisse mineku vaev)
Siis, tellisime endile Rootsi telefonikaardid. Täidad Comviq kodulehelt ankeedi ära ning järgmisel päeval saad SIM kaardi postiga koju. Täiesti tasuta. Muidugi, kaardid on tühjad - s.t. peab internetipangast sinna raha laadima (mis tähendab, et praegu need meie numbrid veel ei tööta). Uimase peaga täitsin esimest korda oma aadressi osas ära vaid tänavanime, majanumber jäi panemata. Kuna ilma majanumbrita ei saa ju ometi kiri kohale tulla ning kärme töökaaslane selja tagant mainis, et midagi oli nagu puudu jäänud, siis tegin uuesti. Koju jõudes oli mul 2 telefonikaarti koju saadetud - ühel ümbrikul oli majanumber, teisel ei olnud.
Teine murelaps personnumberi puudumise tõttu on pangakonto. Tööandja tahab, et ma teeksin Nordea, sest maakond maksab kõik oma palgad sinna panka. Ütlesin, et mina tahan SEB-d. “Põhimõtteliselt on see võimalik, aga siis pead sa Nordeat teavitama, et nad sinu palga SEBsse üle kannaksid.” Mis mõttes?!?!? Vanad head hoiukassa ajad on tagasi.
Nujah, vaatasin siis internetist, et Karlstadis on 1 SEB kontor, mis on kella 19ni lahti. Läksime neljapäeval peale mu tööd panka mulle kontot tegema. Mmmm... jah, pank oli küll 19ni lahti - see osa, kus pangaautomaadid on. Kontori osa on avatud kell 10-15.
Ühesõnaga. Rootsi on tore riik kõikidele. Ka teenindajatele. Ehk siis - lõunapaus ja kõik marss panka! Kujutan juba ette, kuidas ma järgmisel nädalal seal lõunapausil istun ja küüsi närin.
Siiski, järgmisel päeval SEB kodukal surfates leidsin nupu “hakka kliendiks”. Põhimõtteliselt saab konto avada siin nii, et teed internetis täiesti identimata avalduse ning nemad saadavad sulle stardipaketi posti teel koju. Rootsi postikanad on väledad, tundub. Võhikuna, või kutsuge mind turva-friigiks, tundub see kõik üliebaturvaline.
Siiski-siiski, teises osas üllatasid turva-meetmed mind küll. Tunnistage üles, kui paljud teist on viitsinud uude töökohta tulles süveneda ohutus- ja sisekorrareeglitesse, mis sulle mitme kaustana nina alla pannakse? Sul palutakse alla kirjutada, et oled nendega tutvunud. Kirjutada alla, võtad viisakusest kaustad korraks enda kätte ning annad võimalikult kiiresti tagasi. Kui nüüd hästi meenutada, siis ühes töökohas pidin küll personaliosakonna nina all kaustad läbi lappama. Siin on nii. Selleks, et töötaja kiipkaarti saada, pead sa läbi vaatama powerpointi esitluse, kus iga osa lõpus on prooviküsimused, millest sa ei saa üle minna. Seejärel, kõige lõpus, tuleb teha ohutusreeglite test. Testi läbides saad diplomi, mille näitad tööandjale ette ja alles siis tellitakse sulle kiipkaart. Täitsa tore. Pärast seda hakkasingi arvutist välja logima iga kord, kui toast lahkun.

Kommentaare ei ole: