Naise garderoobis ei saa kunagi liiga palju kleite olla. Tõsi, oma asju kolides avastasin, et mul on rohkem kleite, kui ma mäletasin. See ei takista mind aga iial uusi ja uusi kleite vaadata ning ihaldada. Sest oled sa iial teksades femme fatale'i näinud? Enamasti mitte.
Rootsis kleiti selga tõmmates tekib aga tunne, nagu sa hakkaksid kohe-kohe seadust rikkuma. Sest kas meestele tehakse kleite? Ei. Järelikult ei tohi ka naised neid kanda. Võrdõiguslikkus ju. Kõik on võrdsed. Tuleb käia pükstes ja tumedates dressipluusides või lohvakates jopedes, olulisim selle juures on mitte unustada pardikõnnakut.
Vabandust, minul aga ei ole peale printsessilõikelise mantli midagi muud selga panna. Ja kleidid vajavad ju ka kandmist, muidu tõstavad kapis hulganisti koiliblikate populatsiooni, mis ei ole ka teksapükste seisukohast just tark tegu.
Ühesõnaga, kui Rootsi naised pidid nii kenad ja naiselikud olema, ning võrdõiguslikkus nii tore asi... Miks siis autojuhid oma kaelu kahekorra keeravad kui seelikut näevad? Miks ei või ka siinsed naised oma staatust naisena austada... kleitidele ja seelikutele on ju alati allahindlused nagunii, keegi ju ei osta neid!
Niisiis, vaese eestlasena elan kokkuhoidlikku elu, ei austa võrdõiglust ning olen liiklusohtlik. Vot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar