Teretulemast Karlstadi

Eksam tehtud, perearstiks saadud, hüvasti jäetud - kõik rasked asjad tehtud. Sellise tundega astusime laeva ning asusime teele oma uude ellu. Uus elu tervitas meid imelise kajutiga, kus sai ühesugust vaadet nautida kahes suunas telekast jalutsis ning aknast päitsis. Selline laineline pilt lõbustas meid tervelt 17 tundi.

Siis sai alata ekspeditsioon 2 ehk kerime end autos kerra ja naudime oma parima sõbra, tomtomi juhendusi iseseisvaks eluks. Reis Stockholmist Karlstadi koosnes meeshääle juhatusest: keera paremale, seejärel suundu vasakule jne. Ustav sõber ei jätnud meid kordagi hätta. Tuletage mulle meelde, et ma ühel päeva talle korralikult välja teeks - tänutäheks ;) + navigatsiooni seade on hea vahend kodurahu säilitamiseks - kui keegi süüdi jääb on see elutu kuid endiselt rahulik seadeldis, keegi ei saa öelda, et jäid pööramisega hiljaks või miks Sa ei öelnud.

Tundes mind ja minu seiklusjanu, ei olnud meiegi saaga tõketeta. Jõudsime Karlstadi isegi õigeks ajaks. 15:30 olime kinnisvara büroo juures, mis pidi kell 16:00 oma uksed sulgema. Minu koputuse peale aga ei avanud keegi. Natuke piilumist ukse taga - kedagi ei olnud kontoris. Õnneks tuled siiski põlesid, niiet ma päris alla ei andnud. Helistasin ja mind ühendati kord ühele, kord teisele inimesele. Kui mind oli just ümberlülitatud, nägin üht taadikest kbab-sildiga (meie kinnisvara firma) golfiautos lähenemas. Parkis end maja ette ja hakkas kohe helisevat telefoni otsima. Helistaja seisis selleks ajaks ta selja taga... Ja veidi aja pärast olid mul võtmed käes. Kuhu nendega minna ja millise ukse taga kobistada - seda ma ei teadnud. Õnneks leidsime kodu ilma suuremate jõupingutusteta. Järgnevad kilomeetrid või paar otsisime kodu parkimiskohta. Iga väikese maja juures oli parkimiskoht, millel oli peamiselt üks sissepääs. Nii me siis sõitsimegi maja juurde ja siis sealt tagurpidi välja ja nii korduvalt, sest maja ja parkimiskoha vaheline seos oli esialgu olematu.

Meie kodu on suhteliselt rahulikus, kuid suhteliselt lapserohkes piirkonnas. Meie rõõmuks kuuldus taamal paar bassi-tämbrilist “auh”-i. Järelikult - ka Rootsi koerad siiski hauguvad! Frankie, lase aga oma kajakahäälsetel häälepaeltel kajada!

Kodul on omaette sissekäik, kust saab kohe treppi pidi üles teisele korrusele. Ja mis kõige tähtsam, meil on vann ja rõdu! Üldises joones on kõik üli-rootslaslik ehk siis värvid siin riigis on tabu all. Külalistetuba on kõige ilusam ja isegi värviline. Niiet, kallid sõbrad, kiirustage! Muidu ähvardab oht, et hõivame teie toa :P Tundub, et selle toa on teinud eelmine üürnik. Ma olen suhteliselt kindel, et eelmine üürnik oli eestlane, muide. All uksel seisab perekonnanimi Siik. Kuidas ta saab olla midagi muud kui eestlane, kui isegi tubade vaheuksed on kaasa võetud?! Alles on uksepiidad ja uste hinged. Kui meie kunagi Tallinnas kolisime korterist 151 korterisse 152, siis naabrimees võttis seinakappidelt uksenupudki kaasa. Eestlane, mis eestlane.

Siinseid imelisi tühje tube nähes tekkis kohe vastupandamatu iha joosta Ikeasse, et veidi hubasust luua. Märksõna: mööbel. Poes mitu korda ära eksides, sest sõber tomtom ei olnud ju kaasas, tulime lõpuks sealt ära 2 padja ja 1 teki võrra rikkamana. Ülla-ülla, kus need tehtud olid? Meie rõõmuks olid need muidugi kodumaine kraam, otse Eestist. Kodus asju lahti pakkides tõdesime, et instruktsioonid olid igas muus keeles peale eesti keele. Sama meeldiv üllatus toimus Statoilis, kui autole juua haarasime - terve kaardimakse dialoog eesti keeles! Rootsi algas vähemalt Raido jaoks väga tuttavas keeles :)

Shopingust väsinud ja näljasena läksime Coopi oma külmkappe täitma. Ikea tõmbas meid magnetina siiski alguses Coopi ehitusosakonda aga selleks ajaks oli see teema ennast ammendanud ja otsustavalt keeldusime seal ostlemast. Tegime väikese 300meetrise täiendava autosõidu ja maabusime Coopi toiduosakonda, väikse vahepõikega Systembolagetisse šampuse järgi - kuidas sa muidu ikka tähistad?!? Valisime välja vana hea Törley. Koduselt lugesin sildilt: kuiv. Sulaselges eesti keeles loomulikult. Sildil oligi 2 keelt kasutatud: eesti ja inglise :)

Kodus on ka tunne, et see on kodu ja mitte üldsegi uus koht. Ei, me oleme kodus. Ja Karlstad on siiani tervitanud meid mõnusalt koduselt - eestilikult.