Hommikul ärkasin kondivalu peale üles. Magasime esimese osa ööst täispuhutaval madratsil, mille Raido keset ööd vaipade vastu vahetas, kuna kummikägin ei lubanud tal külge pöörata kuigi ta proovis tardunult osa ööst liikumatult veeta. Tema oli hommikul suhteliselt õnnelik. Tema õlitamist ei vajanud, kuna erinevalt minust magab Raido meelsasti sellili või kõhuli (mis on konstitutsionaalselt palju pehmemad kohad kui puusakondid, teatavasti).
Kangeselgselt võtsin külmikust kaneelisaiad. Panin saiad ahju. Kella loomulikult ei vaadanud. Mingi hetk ikka vaatasin ka ja arvestasin umbes aega. Taimer helises just siis, kui meil oli parasjagu akende mõõtmine käsil. Ehk siis, saiad pidid ootama. Kohvi (millesse suhkrut meil ei olnud, jäi Eestisse) kõrvale saia hammustades väitsin mina kangekaelselt, et isegi mina teeksin ise paremaid saiu. Mis ei pruugi muidugi õige olla, kuna tegelikult ootasid saiad valmimist 2 korda kauem, kui oleks pidanud. Sellegipoolest olid nad täitsa toredad. 3 päeva järjest oli, mida kohvi kõrvale ampsata.
Jalutuskäik linna ja hunnik asjaajamisi. Raido meelest olen ma olnud ülikaval, tarides teda riiki (või vähemalt linna), kus naised on koledad ja mehed on ilusad. Minul silmarõõme kui palju, temal ainult üks.
Meeldivad üllatused Rootsi klienditeenindusest. Siinne kinnisvara teenus on super! Esiteks, sõbralikkus. Teiseks, nende kaudu saab kõike teha ja kõik on nii lihtsaks tehtud. Internetti pidavat saama lihtsalt nii, et ühendad end ära ja siis lööb kohe leht ette, kus saab end registreerida ja interneti saad mõne tunni pärast. Meie puhul see nii aga ei läinud, sest nagu ikka, meil ei ole rootsi isikukoodi. Niiet meie internet saabub kuu aja pärast koos isikukoodiga.
Kodu remonti teevad ka kbab-mehed. Vali välja, mis tahad. Teevad ära ja maksad iga kuu teatud osa remondist. Kui varem välja kolid, siis maksab järgmine üürnik sinu eest edasi. Lihtne.
Korterisse tulles ei leidnud me ka osasid vaheuksi. Selgus, et ka need toom Tommy meile ära. Ühesõnaga, meil on siin igasugused toredad sõbrad Tommid. Tomtom ja Tommy (kbab-mees, kes aitab iga asjaga).
Väike rootslaslik eine lihapallidest ja kartulipüreest, ning Ikeasse. Istusime ja kõlgutasime tük aega jalgu arvutade küll ühte / küll teistpidi, et miline madrats ja voodi valida. Tore avastus oli ostukärude parkla, kuhu sai kuhjatud ostukäru jätta seniks kuni sööma või wc’u tahad minna. Tegime poele 3 tiiru peale ning lõpuks lahkusime 2 voodi, voodite klambrite, 1 voodi jalgade (sest mõistus oli selleks ajaks otsa saanud), pealismadratsi (millest saab meie voodi kuni pärisvoodid esmaspäeval kohale toimetatakse), sohvalaua, prügikasti, nõudepesuresti ning nõude kastiga. Pealisadratsi ja laua mahutasime kenasti taas Aurisesse ära (see auto on vist kummist).
See polnud veel kõik. Arvestades meie rootslaslikku külmkapirohkust, otsustasime end varuda toiduga, et lähima kuu aja jooksul näljahäda ei peaks kuulutama. Lahkusime 3 suure kotitiega, kusjuures 1 paki kana ja 1 paki friikartulite asemel on meil nüüd 2 pakki friikartuleid. Kanasupp jääb vist ära...
Kodu muutub iga päevaga rohkem koduks. Kui alguses tulime tudengikorterisse, siis nüüd on see lausa täitsa ilus kodu. Ja muutub veel ilusamaks :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar